Esoteerikahuviliste üle tehakse sageli nalja ja tõepoolest ajab ju itsitama, kui inimene väidab, et surnud naabrimehe vaim istub parasjagu köögilaua taga ja temaga on võimalik juttu ajada. Aga needsamad itsitajad on täiesti tõsise näoga, kui juttu tuleb juriidiliste isikute huvitavatest seiklustest…

Juriidiline isik on fiktsioon, kus registrikande tegemisest alates eksisteerib õigusruumis õigussubjekt, keda keegi pole oma silmaga näinud. Ja sellest hoolimata võib juriidilisel isikul olla väga palju ja eripalgelisi õigussuhteid nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikutega.

Kuidas see ometi võimalik on, kui sellel juriidilisel fiktsioonil pole suud ega silmi, et oma tahet õigussuhete loomiseks väljendada? Siin tulevadki appi juhatuse liikmed, kelle üheks põhifunktsiooniks on juriidilise isiku esindamine. Lihtne ja selge ju? Pealtnäha tõesti, kuid igapäevaelus üsna nüansirikas teema.

Kõigil MTÜ juhatuse liikmetel on seadusest tulenevalt ühetaoline ja piiramatu esindusõigus ning seda saab registrist vaadata, kes on ühe või teise ühingu juhatuse liikmed. Või kas ikka saab? Koolitusel uurime, milline tähendus on registrisse kantud infol, kuidas ja millal algab ja lõppeb juhatuse liikme ametiaeg ning sellega kaasnev esindusõigus. Arutleme ka selle üle, millal ja miks on mõistlik juhatuse liikme esindusõigust piirata ning kes ja kuidas seda tegema peaks. Ja lisaks seadusest tulenevale esindusõigusele võtame jutuks ka tehinguga saadud esindusõiguse.

Kui ka Sulle tundub, et juriidilise isiku õigusvõime ja esindamisega seonduv väärib lähemat uurimist, siis on see koolitus just õige koht selleks.

Elus on mõned üksikud täiesti kindlad asjad ja räägitakse, et nende hulgas on ka maksud. Kuid praktika näitab, et paljudes MTÜ-des on maksud hoopiski suureks üllatuseks. Maksuüllatused on mõnikord toredad ja mõnikord ehmatavad.

Ehmatavate maksude hulgas on sageli teenuse osutamise lepingutega seonduv. Nii mõnegi projektijuhi töötasu on läinud kogu mahus maksude äramaksmiseks, kuna eelarve koostamise ajal ei tulnud meeldegi välja rehkendada, milline summa lisandub töö tegijaga kokku lepitud netosummale maksudena ja uurida, kes seda maksma peaks.

Toredad maksuüllatused (kuigi tagantjäreletarkusena võivad olla samuti pisut mõru maiguga) on seotud MTÜ jaoks kehtestatud maksusoodustustega, mida aruka majandamise käigus oleks hea kasutusele võtta.

Ja see pole veel kõik – kui MTÜ tegevused hoogsalt käima lähevad, ootab ühel hetkel ees käibemaks. Enne seda oleks hea teada mis asi see käive tegelikult on ja millal seda käibemaksu maksma tuleks hakata.

Kui Sulle tundub, et ka teie MTÜ eelistaks maksualastele üllatustele arukat eelarvestamist ja majandamist, siis see koolitus on just see õige.

Paljude inimeste ettekujutustes on lepingute sõlmimine lihtne ja selge protseduur, kus laua taga istuvad 2 viisakat inimest, kes allkirjastavad lepingu teksti, suruvad kätt ja asuvad siis innukalt kokkulepet täitma.

Tegelikkus on aga selline, et paljudel juhtudel ei ole lepingu osapooltel aimugi, et tavaliste igapäevategevuste käigus on toimunud suure hulga lepingute sõlmimine, mis hea õnne korral saavad siiski probleemideta täidetud. Ei ole ju tavaline, et sõidame käruga mööda poodi ja mõtiskleme müügilepingu sõlmimise teemadel. Ka sünnipäeval ei ole enamasti näha kinkelepingute allkirjastamist – võtame kõik külaliste poolt toodu tänuga vastu ja oleme üsna veendunud, et tundmatu sisuga pakid koos lilledega on võõrandamislepingu esemeks.

Juriidiliste isikute õigussuhetes ei saa tugineda ajalooliselt kujunenud tavadele, oletada, mis võiks olla lepingu teise poole tahe ning loota, et ettekujutus tehingu tingimustest on meie peades ühesugune. Juhatuse liikme poolt ettevalmistatud ja sõlmitud õigussuhted peavad olema selged, dokumenteeritud ja vastama ühingu huvidele.

Juhatuse liige peab teadma, kuidas lepingulisi suhteid ära tunda, kuidas lepingut sõlmida, kuidas hoolitseda, et ühingu huvid oleksid selgelt väljendatud ning ka seda, kuidas lepingu täitmist jälgida ja vajadusel sanktsioone rakendada.

Kui ka Sulle tundub, et lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine väärib lähemat uurimist, siis on see koolitus just õige koht selleks.

MTÜ juhatuse liikmetel on sageli jutustada huvitavaid lugusid sellest, kuidas neid juhatuse liikmeks kutsuti ja kui vähe nad sel hetkel teadsid, millised on  tegelikult juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus. Päris sageli on enne juhatuse valimisi inimestele ligi astutud ka jutuga, et “tule juhatusse, väga oleks ühte juurde vaja…mitte midagi ei pea tegema…”  ja vihjatud, nagu oleks MTÜ kuidagi lihtsam ja kerglasem tegevuse formaat, kui muud liiki juriidilised isikud. Ja sealt edasi on saabunud pikk avastamine, et kuhu ja kuidas ma küll ennast olen lubanud..

See koolitus on mõeldud kõigile MTÜ-de juhatuste liikmetele. Nii neile, kes alles kaaluvad, kas öelda oma “jah”-sõna vastuseks ettepanekule hakata juhatuse liikmeks. Kuid ka kõigile neile, kel see otsus juba tehtud ja nüüd käes aeg asuda uurima, kuidas võetud ülesandeid vapralt ja väärikalt täita.  Aga kindlasti ka kogenud juhatuse liikmele, kes soovib saada kinnitust, et on endiselt õigel teel.

Koolitusel uurime MTÜ juhatuse liikme kompetentsusprofiilis olevaid oskusi ja teadmisi ning iga osaleja saab hinnata oma küpsust ja valmisolekut tegutsemiseks juhatuse liikmena. Vaatame üheskoos läbi ka levinud legendid MTÜ olemuse ja tegevuse kohta ning uurime, mis mittetulundusühingute seaduses tegelikult kirjas on.

Kui vajad nõu ja abi MTÜ juhatuse liikme ülesannete uurimisel ja soovid vahele jätta vähemalt osa teiste poolt tehtud vigadest, oled väga teretulnud!

Meie arenenud e-riigis võtab juriidilise isiku asutamine umbes tunnikese jagu aega. Ja ka registrile saadetud kandeavaldusele saab sageli juba järgmisel päeval vastuse, et uus juriidiline isik on ilmavalgust näinud. Ja Sinust on saanud õnnelik juhatuse liige.

Aga kes õigupoolest on see uus isik, kelle Sa oled loonud ja kes nüüd alustab iseseisvat elu erinevate õiguste ja kohustuste kandjana? Ja kuidas ta asub tegema erinevaid tehinguid, kui keegi pole teda oma silmaga kunagi näinud ja tahteavalduste tegemiseks pole ilma kõrvalise abita mingit võimalust?

Seda kõike tasuks ehk mõnest õigusaktist uurida, kuid MTÜ juhatuse liikme õiguste ja kohustuste kirjeldamisel on seadusandja olnud üsna napisõnaline. Seaduses on kirjas, et vaja on juhtida ja esindada ning seda tehtagu hoolsalt ja lojaalselt. Siit edasi on aga kõigil vaja iseseisvalt asuda neid määratlemata õigusmõisteid sisustama. Juhatuse liikmele on jäetud ülesandeks nuputada, kuidas just tema ühingu eripära arvestades see hoolas ja lojaalne käitumine välja võiks näha. Aga kui midagi peaks metsa minema, siis selleks puhuks on ka kohtule jäetud vabad käed tagantjärele öelda, kuidas see hoolas ja lojaalne tegutsemine tegelikult oleks pidanud käima. Ja siis on muidugi kahju, et õigel ajal need asjad kahe silma vahele jäid…

Kui ka Sulle tundub, et juriidilise isiku ja juhatuse liikmete vaheline õigussuhe väärib lähemat uurimist, siis on see koolitus just õige koht selleks.

Koostöövõimeline ja kompetentne juhatus on suur õnn. Nii ühingu kui ka juhatuse liikmete endi jaoks. Sellise juhatuse liikmed tunnevad oma õigusi ja kohustusi, töötavad meeskonnana, kus igaüks panustab kokkulepitud viisil oma vastutusvaldkonnas ning ühiseid asju arutatakse lugupidavas õhkkonnas ja otsustatakse koos.

Sellisel juhatusel ei ole muret, et kuidas leida uusi kandidaate pärast oma ametiaja lõppu, kuna hästi toimiva juhtorgani liikme kogemust soovivad paljud ja juhatuse liikmeid on võimalik päriselt kah valida.

Aga see ei ole selline õnn, mida optimistlikult õhates oodata. Kaunikõlalise ansamblina mõjuv juhatus ei kappa ootamatult valgel hobusel kohale, vaid on järjekindla töö ja paljude järjestikuste arukate valikute tulemus. Alates juhatuse liikmete määramise põhimõtetest kuni sisese töökorraldusega seotud kokkulepeteni.

Kui ka Sina oled mõelnud, kuidas kavandada ja tööle rakendada tegus juhatus, oled väga teretulnud koolitusele asja uurima…

Kas Sa tead, et kõikide MTÜ-de õigusruum on erinev? On küll kehtestatud suur hulk kõigile ühesuguseid reegleid ja nõudeid, mis puudutavad juriidilise isiku tegevust üldiselt, kuid nii nagu on unikaalsed kõik ühingud, nii kujuneb eriliseks ka nende õigusruum. Targad juhatuse liikmed teevad juba aegsasti enne ühingu asutamist selgeks, millises keskkonnas nad tegutsema asuvad ja milliste mängureeglite täitmiseks tuleb valmis olla. Kui aga juhatus väga arukalt alustanud ei ole, hakkavad need taipamised tulema tegevuste käigus. Loodetavasti leebelt ja mahedalt, aga võib juhtuda, et tuleb ka korralikult vitsad kinni maksta. Mõnikord annavad selle õigel ajal läbi uurimata õigusruumi olemasolust teada järelevalvet teostama saabunud ametnikud, mõnikord nõuavad tõendeid reeglite täitmise kohta kliendid. Ja mõnel kurval juhul läheb õigusruumiga tutvumiseks alles siis, kui keegi on juba kannatada saanud.

Just juhatuse liikmete ülesanne on hoolitseda selle eest, et ühingu tegevus oleks õiguspärane ja otstarbekas. Selleks on vaja kaardistada kõik tegurid, mis ettevõtte õigusruumi mõjutavad ning detailselt ära  kirjeldada kõik põhi- ja tugiprotsessid. Ja sellise väikese ekskursiooni õigusruumis peaks tegema iga kord, kui muutub mõni õigusakt, mis ettevõtte tegevust reguleerib või kui olete ühingu sees tegemas muudatusi oma protsessides. Ja muidugi on juhi ülesanne hoolitseda selle eest, et ka iga töötaja teaks täpselt, milline on tema roll ettevõtte õiguspärase tegevuse tagamisel.

Kui sa tahaksid oma ühingu õigusruumi kaardistamise metoodikaga lähemalt tutvust teha, oled väga teretulnud õppima. Koolitusel teeme harjutusi nii näidisühingute õigusruumi uurimiseks kui ka oma MTÜ sisemiste ja väliste õigussuhete kirjeldamiseks.

Kas tead, et põhikiri on MTÜ kõige tähtsam dokument? Põhikirjaga panevad liikmed paika oma ühingu kõige olulisemad kokkulepped selle kohta, mis on liikmete koostöö eesmärgiks ja kuidas neid eesmärke saavutama hakatakse. Kuid põhikirjas võivad olla ka mistahes muud kokkulepped, mida ühingu tegevuses peetakse vajalikuks. Põhikirjas sätestatud kokkulepped on õiguskindlad, kuna seadusandja kohustab neid järgima nii ühingu liikmeid  kui ka juhatust. Samas toob see õiguskindlus kaasa ka nende kokkulepete jäikuse, kuna põhikirja muutmine on üldkoosoleku ainupädevuses. Koolitusel uurimegi, mida ja kuidas peaks põhikirjas sätestama, et oleks tagatud selgus liikmete ja ühingu vahelistes suhetes ja ühingu töökorralduses.

Aga kas Sa seda tead, et põhikirja peaks aegajalt üle vaatama ja korrastama? Kindlasti siis, kui MTÜS on läbinud järjekordse uuenduskuuri ja värsked seadusemuudatused vajavad täpsustamist ka põhikirjas (näiteks üldkoosoleku läbiviimine e-kanaleid kasutades) või saab mõned seadusest välja jäetud piirangud ka põhikirjast välja jätta (näiteks üldkoosoleku kvooruminõude või volitamisega seonduva). Kuid põhikirja peaks kriitiliselt üle vaatama ka siis, kui ühingu põhikiri ei kajasta enam seda, mida liikmed omavahelistes suhetes ja ühingu tegevuste korraldamisel tegelikes käitumismustrites siduvaks peavad. Ka selline põhikiri, kus ühingus igapäevaselt näpuga järge ei aeta, on kehtiv ja nähtav kõigile huvilistele, kes soovivad teie ühingu asjadega tutvuda. Väga sageli eeldavad MTÜ juhid, et väljaspool liikmeskonda on suur hulk toetajaid, kes tahaksid oma raha ja aega MTÜ-ga jagada, kuid ei arvestata, et kõiki potentsiaalseid partnereid huvitab enne koostöökäe ulatamist, millega teie ühing tegeleb ja kuidas. Ja selleks tutvuvadki nad muuhulgas ka teie põhikirjaga. Seega tasuks hoolitseda selle eest, et MTÜ põhikiri kajastaks selgelt ja arusaadavalt ühingus toimuvat. Koolitusel vaatame läbi põhikirja kõikide oluliste punktide sisu ja analüüsime, kuidas neid selgemini sõnastada.

Kui Sinu MTÜ põhikiri ei ole juba mõnda aega läbinud kriitilist korrastuskuuri või tahad lihtsalt teada, kuidas mittetulundusühingute seaduse 24.05.2020 jõustunud muudatusi võiks põhikirjas täpsustada, oled väga teretulnud koolitusele.

MTÜ ja liikmete suhteid on väga huvitav uurida. Mittetulundusühingute seadus ütleb, et tegu on ühingu kõige tähtsamate tegelastega ning liikmete koostööhuvi- ja vajadus on kogu MTÜ toimimise aluseks. Ja paljude ühingute puhul ongi vahva vaadata, kuidas liikmed oskavad oma ootusi selgelt väljendada ning mõistavad, et ühist huvi pakkuvate tulemuste saavutamiseks tuleb teha ühiseid jõupingutusi.

Aga mõnes ühingus on liikmeskonnast saanud aja jooksul apaatne, tarbijamentaliteediga seltskond, kes võtab heal juhul vaevaks rahulikult oodata, et juhatus neid teenindaks, kuid ise ei tahaks kuidagi ühingu tegevustes panustada. Kehvemal juhul avaldavad nad rahulolematust, et juhatus nende vajaduste rahuldamiseks piisavalt pole pingutanud.

Ja mõnikord on asi nii kummaline, et liikmetest on saanud tülikad segajad, kes lihtsalt häirivad juhatust nende asjaajamistes ning sellise ühingu juhatuse liikmed on väga üllatunud, kui liikmed otsustavad oma õigusi ühel hetkel teostama hakata.

Ja see pole veel kõik… Mõnes ühingus pole isegi selgust majas, et kes siis meie ühingu liikmed täpselt on, ning millal ja kuidas neist ühingu liikmed said. Mõnes ühingus jällegi on liikmeskonna hulka vastu võetud selliseid kandidaate, kes kuidagi ei saa MTÜ liikmeks olla – näiteks seltsingud või õppeasutused, mille pidajaks on riik või kohalik omavalitsus.

Just niisuguseid probleeme, nende põhjuseid ja võimalikke tagajärgi uurimegi sellel koolitusel. Kui soovid teada, kes ja kuidas võib saada ühingu liikmeks ning kuidas on mõistlik korraldada töö liikmetega, oled väga teretulnud.

Arengukava koostamine on huvitav teema ning tõstatab sageli suuri kontseptuaalseid ja eksistentsiaalseid küsimusi. Näiteks, et kumb oli enne, kas muna või kana? Vat seda ei tea.  Aga kumb oli enne, kas areng või kava? Jälle ei tea…

Mõnes ühingus on kava täiesti olemas, kuid arengut ei ole kusagil näha. Nii juhtub enamasti siis, kui otsustatakse sisse osta arengukava koostamise teenus ja tulemuseks ongi väga professionaalselt koostatud arengukava, mille koostamise käigus ei arenenud ühingus eriti keegi ja mida ellu ei rakendata, kuna kavas kajastatud eesmärkide ja tegevuste suhtes puudub inimestel omanikutunne.

Mõnikord on jälle nii, et arengute teemal räägitakse palju, kuid selgeid kirjalikke kokkuleppeid ei ole. Ja siis on uutel ühingusse tulijatel ja ka väljaspool olijatel väga raske aru saada, kuidas võiks selle organisatsiooni plaanid sobituda nende omadega, et tekiks tahtmine panustada ühistes tegevustes oma energiat, vaba aega või raha.

Kui arengukava ja selle koostamise protsess vääriks ka Sinu meelest lähemat uurimist, oled väga teretulnud koolitusele.

Kas teie MTÜ huvigruppe küsitledes oleks võimalik neilt saada täpset ja ajakohast infot selle kohta, miks ja millega teie ühing tegeleb? Kas teie MTÜ-s on olemas kõik vajalikud dokumendid ja juhatuse liikmed teavad, kus need on? Kas uued juhatuse liikmed saavad dokumentidega tutvudes lihtsa vaevaga ülevaate ühingust või peavad info saamiseks hakkama suulist pärimust koguma?

Kas ühingu liikmed teavad, millega tegeleb juhatus? Kas revident saab tööd alustades juhatuselt dokumentide loetelu? Kas juhatuse liikmed teavad, millised dokumendid on mõeldud üksnes ühingusiseseks kasutamiseks ja millised võiks edastada avalikkusele tutvumiseks?

Need on ainult mõned küsimused, mida juhatus kommunikatsioonivaldkonna korrastamisel peaks uurima ja hoolitsema selle eest, et lahendused vastaksid ühingu vajadustele.  Kommunikatsioon peab olema funktsionaalne, tõhus ja võimalikult vähekoormav nii ühingu kui ka sihtgruppide jaoks. Info üledoos võib olla sama halb, kui teabe puudumine.

Kui ka Sulle tundub, et ühingu eripära ja eesmärke arvestava kommunikatsiooni kavandamine vääriks lähemat uurimist, siis on see koolitus just õige koht selleks.

Sellel koolitusel tegeleme kolme põhiteemaga. Esimesena võtame jutuks selle, et MTÜ üldkoosolek on ühingu kõrgeim juhtimisorgan ja tema pädevus on kirjeldatud mittetulundusühingute seaduses. Kuid seda pädevust on võimalus ühingusiseselt laiendada ja põhikirjaga anda üldkoosolekule otsustamiseks ka muid olulisi asju. Koolitusel uurimegi alustuseks, mis on seaduses kirjas, tutvume ühingute praktikaga üldkoosoleku pädevuse laiendamisel ja analüüsime, kuidas see võiks olla ühingule kasuks või hoopiski tegevust takistada.

Teisena mõtiskleme üheskoos, kas üldkoosolek on ikka ühingu aasta tähtsündmus, kus toimuvad arutelud liikmete koostööhuvidest, ühingu tegevustest ja tulemustest või on see tüütu formaalsus, kuhu keegi ei pea vajalikuks kohale tulla. Koolitusel uurime näiteid meilt ja mujalt, kuidas on võimalik juhatusel hoolitseda selle eest, et üldkoosolek oleks sisukas ja oodatud koosviibimine.

Ja siis see kolmas ning sageli alles juba tekkinud tülide ja pahanduste käigus korrastamisele jõudev teema. Üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine seaduses ja põhikirjas sätestatud viisil on juhatuse ülesanne ja sisaldab toiminguid, mille täitmatajätmine võib kaasa tuua üldkoosoleku otsuste kehtetuse või tühisuse. Koolitusel vaatame põhjalikult läbi kõik detailid, mis õiguspärase koosoleku juurde kuuluvad, alates ettevalmistamisest kuni protokolli koostamiseni. Uurime ka 24.05.2020 jõustunud sätteid e-kanalite kaudu üldkoosolekul osalemisest.

Kui Sulle tundub, et ka teie MTÜ-s on neil teemadel vaja arutleda ja seniseid käitumismustreid korrastada, oled väga teretulnud koolitusele.

Kui lähed arsti juurde, siis mõõdab ta Sul vererõhku, käsib analüüsid anda ja räägib pärast, kuidas näidud on, ning mida tasuks selle teadmisega peale hakata.

Kui viid auto hooldusesse, uuritakse seal pidureid ja heitgaase, mõõdetakse rehvide mustri sügavust ning vilgutatakse kõiki tulesid, et oleks selgus majas, kas need ikka töötavad, kui ühel hetkel tarvis peaks olema.

Aga mis on need asjad mille vastu peaks huvi tundma, kui juhatuse liikmed soovivad aru saada, millises seisukorras on nende juhitav MTÜ ning millistele ohumärkidele peaks vajalikul hetkel tähelepanu pöörama, et kenast ja priskest organisatsioonist ei kujuneks märkamatult hädine ja äbarik juriidiline isik?

Kui Sulle pakuvad huvi MTÜ sisehindamisel uurimisele kuuluvad valdkonnad ja kasutatavad mõõdikud, oled väga teretulnud just sellele koolitusele.

„Käesoleva projekti eesmärgiks on teha jätkusuutlikult tasakaalustatud koostööd kõigi oluliste sihtgruppide kaasamise ja huvigruppide vajaduste analüüsi kaudu, juurutades huvikaitse parimaid praktikaid ning ühiskonna sidususe olulisi elemente.“

Just selliseid lauseid saavad projektitaotluste hindajad lugeda ööl vastu esitamise tähtaega kirjutatud teostest. Mitu korda pidid Sina seda veerima enne tõdemust, et sellel lausel puudub sisu ja et ka teisel lugemisel ei lähe asi paremaks?

Projektitaotlus on kommunikatsioonivahend ja selles kirjeldatu peab andma finantseerijale kindla veendumuse, et projekt on vajalik, teostatav ja jätkusuutlik. Ja just neid tunnuseid loodavad hindajad taotluse tekstist leida. Hästi argumenteeritult ja lugemiskõlblikus keeles.

Kui tahad teada, kuidas projekti kavandada ja kuidas see kõik taotluses selgelt ka ära kirjeldada, oled väga teretulnud koolitusele.