Juhatuse Kompetentsikeskus
Avaleht Teenused Kliendid Nädala teema Väärt infoallikad Arenguprogramm
 

Nädala teema

 

Hoolsuskohustus

Nii tsiviilseadustiku üldosa seaduses kui ka mittetulundusühingute seaduses on juhatuse liikme ühe põhikohustusena sätestatud hoolsuskohustus, mille sisu annab edasi järgnev definitsioon: juhtorgani liige peab oma kohustusi täitma heas usus ja viisil, mis tema põhjendatud arvamuse kohaselt on organisatsiooni parimaks kasuks ning hoolsusega, mida rakendaks tavapäraselt arukas isik sellisel positsioonil sarnastel asjaoludel.

Selles määratluses on kaks väga olulist mõistet. Nimelt “põhjendatud arvamus” ja “organisatsiooni parim kasu”. Just nende mõistete sisustamine oma organisatsiooni missiooni ja tegevusvaldkonda silmas pidades, on juhatuse liikmete hoolsuskohustuse täimiseks esmane ülesanne.

Mida need mõisted siis täpsemalt tähendavad tähendavad?

Põhjendatud arvamuse määratlemisel tuleks silmas pidada juhatuse liikme kohustust kasutada mõistlikke meetmeid erinevate otsustamisel oluliste argumentide kindlakstegemiseks. Seega tuleb enne otsustamist tutvuda selles küsimuses olulise informatsiooniga, kompetentsete ekspertide arvamustega ning finantsanalüüsidega. Juhatuse liikmetelt ei eeldata asjatundlikkust kõigis valdkondades, kuid nad on kohustatud tutvuma asjas tähtsust omavate andemetega.

Organisatsiooni jaoks parima kasu saavutamiseks eeldatakse juhtorgani liikmelt hoolsust kasu määratlemisel ning eelkõige informeeritust. Hoolsuskohustuse sisustamine ühenduse juhtorgani liikmete puhul on mõnevõrra probleemne, kuna organisatsiooni jaoks suurim kasu ei ole sageli selgelt ja ratsionaalselt (lihtsate kvantitatiivsete näitajate, näiteks kasumi kasvuna) määratletav. Keerukas on ka see, et ühenduse puhul võib saabuv kasu avalduda nii organisatsiooni kui ka kasusaajate jaoks alles teatud pikema ajaperioodi möödudes ja seega on juhatuse liikmete hoolsusele küllalt keeruline ühemõttelist hinnangut anda.

Hoolas käitumine on see, kui:

  • Juhatuse liige osaleb aktiivselt juhatuse koosolekutel, tutvub aruannetega, loeb koosolekute protokolle ning hindab perioodiliselt tegevjuhi tööd.
  • Juhatus kaasab spetsiifilist kvalifikatsiooni nõudvate küsimuste lahendamiseks spetsialiste ning vajadusel moodustab juhatuse korraldustele ja kontrollile alluvaid teemakohaseid töörühmi või komisjone.
  • Juhatuse liige osaleb aktiivselt organisatsiooni tulevikku ja tegevusi puudutavates otsustusprotsessides. Hoolas juhtorgani liige ei saa olla erapooletu üheski küsimuses. Ta on veendunud oma kaalutletud otsuses, hääletab poolt või vastu ning on alati valmis oma otsust argumenteerima. Ainsaks erandiks on otsustamine küsimuste üle, mille arutamiselt ta on huvide konflikti tõttu taandatud.
  • Kõik juhatuse koosolekud protokollitakse. Need dokumendid peavad sisaldama nii arutelu käiku kui ka tehtud otsuseid tõeselt. Arukate juhtimisotsuste tegemiseks on oluline, et kõik organisatsioonisisesed dokumendid on juhtorgani liikmetele kättesaadavad ning nad on nende sisuga ka kursis.
  • Juhatuse liikmed kindlustavad, et organisatsioonil on efektiivne finantsjuhtimise süsteem ja korralik raamatupidamine. Organisatsiooni sisekontrollisüsteem peab olema selge ja turvaline.
  • Juhtorgani liige teeb jõupingutusi ühenduse vara kaitsmiseks, hoidmiseks ja kasvatamiseks ning kasutab ressursse vastutustundlikult ja otstarbekohaselt.
  • Juhatuse liige hoiab end nii organisatsioonis kui ka selle tegevusvaldkonnas toimuvaga kursis, teostab selleks vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse ning reageerib avastatud hälvete korral asjakohaselt.
Juhatuse Kompetentsikeskus | Mustamäe tee 29, 10616 Tallinn, info@juhatus.ee, 51 69 309