Juhatuse Kompetentsikeskus
Avaleht Teenused Kliendid Nädala teema Väärt infoallikad Arenguprogramm
 

Mõtlemisainet

 

Hea valitsemine

Hea valitsemineHea valitsemine on muutunud moodsaks käibefraasiks, mille tegelik sisu ei ole kahjuks sugugi nii selge kui arvata võiks ja loota tahaks. Hea valitsemine seob omavahel võimu õiguspärase teostamise ja eetika ning seab vabaühenduse valitsemise eesmärgiks sellised väärtused nagu selgus, läbipaistvus, vastutavus, avatus ja ausus. Keeruliseks muudab hea valitsemise just see, et nende väärtuste näol on tegemist suurel määral subjektiivsete standarditega, mille sisu sõltub inimeste erinevatest väärtushinnangutest, mõisteskeemidest ja kogemustest.

Oma ressurssidega omi asju ajades on meil enamasti õigus ise otsustada, kui vastutustundlikult, ausalt ja avatult me käitume. Ühiseid asju ajades peame aga väga täpselt kokku leppima, mida üks või teine hea valitsemisega seonduv mõiste tähendab ning mida me oma organisatsioonis teha saaksime ja tegelikult teha kavatseme, et meie vastastikune usaldus ja lugupidamine koostöö käigus ei väheneks.

Et hea valitsemine ei muutuks hästiomandatud retoorikaks ja avatus ning vastutavus oleks ka praktikas kaitstavad väärtused, on vaja kokkuleppeid, mille sisust kõik osapooled ühtviisi aru saavad ja mida nad järjekindlalt järgivad.

Hea valitsemine vabaühenduses tähendab ausust nii ühiskonna, organisatsiooni kui ka iseenda ees. Just sellest viimasest hea valitsemine tegelikult algabki ja seepärast on tähtis, et juhtorganite liikmeks ei kandideeritaks enne, kui ollakse veendunud oma võimekuses ja valmisolekus anda asjakohane panus organisatsioonile. Juhatusse ei tohiks viia ükski motiiv peale siira soovi anda oma oskused ja teadmised ühise hüve teenimiseks.

Valitsemise mõiste ei ole uus. See on sama vana kui inimühiskond. Väga lihtsalt väljendudes tähendab valitsemine kõrgeima võimu teostamist ning seda, kuidas otsuseid vastu võetakse, kuidas neid ellu viiakse ja kuidas seda kontrollitakse.

Kui valitsemine tähendab võimu teostamist, siis hea valitsemine tähendab võimu teostamist „õigesti”. Võimu teostajad kujundavad organisatsiooni avaliku näo, annavad ühendusele suuna ja loovad organisatsiooni tulevikku. Vabaühenduse valitsemine tähendab protsesse, mida organisatsioon kasutab oma programmide ja tegevuste suunamiseks ning juhtimiseks. Hea valitsemine on heade valikute tegemine.

Organisatsioonis on hea valitsemine, kui see tagab avalike huvide kaitstuse. Valitseva organi ülesandeks on arvestada kõikide huvipooltega ning see eeldab suhtlemist ja dialoogi. Valitseva organi liikmed on saanud võimu teostamiseks mandaadi oma valijatelt, seega on nad vastutavad nende ees ning see ei tähenda sugugi üksnes tagantjärele aru andmist. Hea valitsemise iseloomulikuks tunnuseks on kõigi seotud osapoolte kaasamine planeerimisprotsessidesse, et õiged asjad saaksid õigesti tehtud kohe esimesel korral.

Head valitsemist määratletakse ka kui läbipaistvat otsustusprotsessi, kus mittetulundusliku organisatsiooni eestvedajad suunavad efektiivselt ja vastutustundlikult ressursse ning teostavad võimu toetudes jagatud väärtustele. Seega on hea valitsemine teatud väärtuste järgimine ja see võib avalduda mitmesugustes erinevates tegevustes, mis neid väärtusi luua ja hoida aitavad.

Valitsemine on süsteem struktuuridest, protsessidest ja traditsioonidest, mis näitavad, kuidas võimu teostatakse, kuidas võetakse vastu otsuseid ja kuidas on sellega seotud vastutus ning mida organisatsiooniga seotud huvigrupid sellest arvavad. Seega on tegemist võimu, suhete ja vastutusega: kes mõjutab, kes otsustab ja kuidas võimu teostajad vastutavad. Valitsemine on funktsioon ja selle täitmine ei ole mingil juhul üksnes valitseva organi siseasi. Valitsemine on kogu organisatsiooni hõlmav ja mõjutav.

Valitsevat organit määratletakse kui organiseeritud gruppi inimesi, kellel on võim ja voli kollektiivselt kontrollida ja edendada organisatsiooni, mida harilikult juhib ja haldab kvalifitseeritud juht ja personal.

Sõltumata organisatsiooni tüübist, asukohast või olemusest, on valitseva organi funktsioonid ja selle liikmete kohustused sarnased. Valitseva organi liikmete ülesannete tegelik täitmine aga muutub sõltuvalt tegevusvaldkonnast, eelarve suurusest ja personali hulgast ning organisatsiooni arengufaasist.

Valitsemine on funktsioon, mille täitmine peab olema tagatud ka juhul, kui organisatsioonisiseselt pole võimalik ega mõistlik luua erinevaid juhtorganeid ning jagada võimu teostamist nõukogu ja juhatuse ning tegevjuhi ülesandeid eristades.

Valitsev organi funktsiooniks on piltlikult väljendades rajada teed, näidata tõrvikuga valgust ja kindlustada, et kõik selle järel valguse kätte saaks juhatatud. Just see, kuivõrd ülejäänud sellele tõrvikule järgneda soovivad, on paljudel juhtudel võtmeküsimus. Ei piisa üksnes sellest, kui valitseval organil on õigus teostada võimu. Tal peab olema ka autoriteeti.

Hea valitsemise puhul ei ole põhiküsimus selles, mida seadus meilt nõuab, vaid mida me ise endalt nõuame. Enesedistsipliin ja soov vastutustundlikult valitseda peab tulema seestpoolt, mitte välise surve mõjul ega hirmust tagajärgede ees. Seega on hea valitsemine esmalt enese reguleerimine ja oma mõttemallide ja käitumismustrite uurimine.


Lugupidamisega,

Kaidi Holm
Marilyn Wyatt, edit. A Hanbook of NGO Governance. European Center for Not-for-Profit Law, 2004
The Working Group on NGO Governance in Central and Eastern Europe
Houle, C.O. Governing Boards. Jossey Bass Publishers, 1996


Eelmised teemad

Juhatuse Kompetentsikeskus | Mustamäe tee 29, 10616 Tallinn, info@juhatus.ee, 51 69 309